probleemipõhine õpe
Vaata üle kursus, mida tahad probleemipõhiselt õpetada.
Proovi mõelda läbi tervikut - millised on need pidepunktid, millele soovid tähelepanu pöörata.
Tee arvutusi - kui palju on selle kursuse jaoks aega ettenähtud? Kui palju probleeme jõuab selle aja jooksul lahendada?
Kui palju on sul õpilasi klassis? Mitu rühma saab moodustada? Mõtle ka selle peale, et iga õpilane saaks harjutada kõiki rolle (grupi juht, kirjutaja, aja planeerija).
Millest alustada?
Rühm ja rollid:
Rühmatöös saab osaleda kokku 3-5 inimest. Pärast rühma moodustamist leppige omavahel kokku, kes on rühmajuht, kes kirjutaja, kes ajavõtja ja kes õppijad.
Juhi ülesandeks on arutelu organiseerimine, küsimuste esitamine, järelduste tegemine. Tema ütleb, millal töö algab ja mida järgnevalt tehakse, millised on tähtajad ja millal minnakse järgmise tegevuse juurde.
Kirjutaja vastutab, et arutelu põhipunktid, märksõnad, eesmärgid saaksid korrektselt kirja.
Ajavõtja jälgib aja kasutust ja teavitab nii juhti, kui meeskonna liikmeid kui palju aega jäi teatud etapi lõpuni.
Õppijad esitavad oma mõtted, kirjutaja saab saadud mõtted lõpuks koondada ja toimetada. Loomulikult võivad nii kirjutaja, ajavõtja kui ka rühmajuht oma mõtted välja pakkuda. Rühmaliikmed tegutsevad vastavalt juhi juhistele ja osalevad ajurünnakus võimalikult aktiivselt.
Tuutor, kelleks on üldjuhul õppejõud, korraldab oma töö selliselt, et püüab sekkuda rühmatöödesse minimaalselt. Eelnevalt annab tuutor õpilastele teada, et on alati nende jaoks olemas, aga sekkub ainult juhul, kui näeb, et tegeletakse mitte probleemi sisulise poolega, vaid nö info ballastiga.
Tuutori roll on vaadata, kuidas töö üldiselt kulgeb, vajadusel suunata ja korraldada probleemijärgset arutelu, tagasisidestamist ja eneserefleksiooni.
Tuutori kõige raskem ülesanne on olla vait ja mitte domineerida.
Juhised tegutsemiseks ja etapid:
Etteantud aja jooksul peaks läbi tegema antud probleemi lahendamise kõik sammud. Soovituslikult võite aega jaotada järgmiselt:
I etapp
ajurünnakuna selgitage välja probleemikirjeldusest tundmatud terminid ja kontseptsioonid, kui neid on;
defineerige probleem;
analüüsige probleemi pakkudes võimalikult palju erinevaid selgitusi, põhjendusi, ideid (põhjendage, miks te nii arvate);
sõnastage õpieesmärgid ja uurimisküsimused;
jagage grupis edasised ülesanded.
Tuletage meelde ja pidage silmas ajurünnaku eesmärke: mõista, mida teatakse ja mida mitte, mida on vaja juurde uurida; määratleda õppimiseks eesmärgid või konkreetsed küsimused; jaotada omavahel küsimused iseseisvaks uurimiseks. Kõikide rühmaliikmete ideed, mõtted, seisukohad on olulised.
II etapp
otsige iseseisvalt informatsiooni ja vastuseid uurimisküsimustele ning jagage/tutvustage leitud infot rühmaliikmetele. Oleks kasulik, kui saate viidata infoallikatele.
I etapp - 15min
II etapp - 30min
III etapp - 20min
koostage rühmatöö kokkuvõte ning esitage see kas PowerPointi esitlusena või posterina.
Ülesanne on täidetud (arvestatud), kui iga rühmaliige on enda rollis rühmatöös aktiivselt osalenud ja on esitatud ühine rühmatöö kokkuvõtte. Pange kirja ka osalejad ja nende rollid, milliste tulemusteni jõudsite ning ka see, millised probleemid esinesid, mida oleks võinud teisiti teha, kas ja miks soovite ka edaspidi analoogilist rühmatööd teha.
III etapp
Kuidas sõnastada head probleemi?
Selleks, et sõnastada hea probleem, peab sul olema selge, mida sa tahad, et õppijad selle kaudu õpivad või omandavad. Nimetame seda probleemi ivaks.
Kui probleemi iva on sõnastatud, tuleb mõelda välja üks eluline kirjeldus (lugu), kus see probleemi tsenter on oskuslikult peidetud ja mis on sõnastatud mõne probleemse või konfliktse situatsiooniga, mis vajab lahendamist.
Oluline on arvestada õppijate eelteadmistega ja tasemetega, sest liiga lihtsad ja liiga keerulised probleemid võivad nende lahendamist pärssida.
Probleemi sõnastamisel tuleb mõelda ka selle peale, mis on see uus info, mida õpilased oma iseseisva töö ajal peavad uurima. Kas selle kohta info on avalik ja neile kättesaadav või tuleb neid selleni ka suunata (nt õpik, ajakiri jmt).
Oma sõnastatud probleemi tasub anda lugemiseks ja tagasisidestamiseks sõbrale ja/või kolleegile, et saada tagasisidet selle sõnastamise ja arusaadavuse kohta.
Vastavalt saadud tagasisidele tuleb oma sõnastust korrigeerida.
Ei tee liiga ka see, kui oleks võimalik probleemi lahendamist läbi mängida, et ka selle kaudu saada tagasiside kuidas see sõnastus õnnestus.